Tulevik avas võidumaitselise viigiga uue peatüki klubi ajaloos

2011. aastal võtsid Raiko Mutle ja Rain Tölpus üle Viljandi jalgpalliklubi Tulevik juhtimise, alustasid noortesüsteemi mõtestatud ülesehitamist ning panid kokku eranditult kohalikest mängijatest koosneva esindusmeeskonna, mis hakkas mängima teise liiga lõuna-läänepiirkonnas, kus avahooajal neljas koht teeniti. Viljandi Tuleviku taassünd oli alanud.

Kuidas on kulgenud see emotsionaalne teekond, mis päädis eile lõuna ajal linnastaadionil peetud kohtumisega, millest 0:0 tagajärjega viigipunkti teenimise järel võisid mehed platsil maha tulles rusikad õhku raiuda, sest klubi ajalooraamatus avati kirjutamiseks uus peatükk? Teeme väikese mäluvärskendusliku ekskursiooni minevikku.

Teisest liigast kõrgliigasse

2012. aastal teenis taas iseseisev Viljandi Tulevik teises liigas juba teise koha ning hooaja kahe viimase kohtumise, esiliiga üleminekumängude kokkuvõttes alistati lisaaja väravast 3:2 Tartu Tammeka duubelvõistkond ja tõusti esiliigasse.

Järsu tasemetõusuga kohanemist nõudnud raske debüüthooaeg 2013. aastal esiliigas lõppes kaheksanda kohaga.  2014. aastal aga võeti juba esiliiga iseseivate klubide arvestuses teine koht ning teeniti välja Premium Liiga üleminekumängude pidamise õigus.

2014. aasta novembris mindi üleminekumängudel kokku Jõhvi Lokomotiviga. Koduväljakul viigistati 0:0 ning korduskohtumisest vajati seega ükskõik millist resultatiivset viiki, et oma esimene kõrgliigakoht teenida. 52. minutil jäädi 0:1 taha, ent Indrek Ilvese 71. minuti tabamusest viigistati ning 1:1 viigist hoiti lumesajus peetud mängu lõpuni ka kinni. Tehtud, klubi esimene Premium Liiga koht oli käes!

2105. aastal täiendati esimest korda meeskonda mängijatega väljastpoolt Viljandit ja tehti kõrgliigadebüüdil tugev esimene hooaja pool, mille järel aga meeste hoog rauges. Aasta, mille säravamateks tulemusteks jäid Nõmme Kalju 1:0 ja FC Infoneti 2:1 alistamine, lõpetati kümnendal kohal ja langeti Premium Liigast otse välja.

Taas esiliigasse langenuna koguti end väga kiiresti. 2016. aastal purustati esiliigas mitmeid toona kehtinud rekordeid nii löödud väravate (106) kui kogutud punktide näol (89 punkti teeninuna edestati järgmist, Maardu Linnameeskonda koguni 21 punktiga) ning Premium Liigasse tagasi kerkimine kindlustati pretsedenditult vara. Juba 25. septembril, kui võõrsil alistati Kristen Kähri väravatest 2:0 Tallinna FC Flora duubelvõistkond, sai selgeks, et Tuleviku tagasi Premium Liigasse murdmist ei ole enam kellelgi võimalik väärata.

Sellest ajast alates ei ole Viljandi Tulevikku kõrgliigast keegi välja suruda suutnud: 2017. aastal teeniti 28 punkti ja kaheksas koht; 2018. aastal koguti punkt rohkem, kokku 29, ja kerkiti seitsmendaks. Mullu, kolmandal järjestikusel kõrgliigahooajal saadi kokku taas 28 punkti ning neist piisas taas seitsmendaks kohaks.

Ja siit jõuame tänapäeva, iseseisva Viljandi Tuleviku neljandasse järjestikusesse kõrgliiga aastasse, millega avati klubi ajalooraamatus uus, värske lehekülg, millele hakatakse nüüd kirjutama uusi peatükke.

Ambitsioonikas Legion tegi elu raskeks

Enne laupäeval linnastaadionil peetud mängu oli õhus särisev pinge lausa füüsiliselt tunnetatav. Hooaega ambitsioonikalt ja näljaselt alustanud Tulevik, kes mingil hetkel koguni liigatabeli neljanda koha endale haaras, seejärel pikalt viiendal tabelireal püsis ning selle alles ülemöödunud voorus peetud tulimarulise Lõuna-Eesti derbi kaotamisega Tartu Tammekale loovutas, teadis, mis kaalul on.

Derbikaotus tähendas, et esikuuiku koha kindlustamine, mis tänavusel koroona-aastal tähendab kuulumist Premium Liiga kõrgseltskonda, lükkus edasi. Laupäevane vastane, liiga tänavune debütant Tallinna Legion, kes alustas oma sõnakate juhtfiguuride meelehärmiks hooaega üpris katastroofiliselt, oli aga sügise saabudes leidnud õige rütmi ja hea hoo. Saadud punktide toel kerkiti tabelipõhjast kiiresti ülespoole ning nõnda leitigi end enne laupäevast kohtumist olukorras, kus võit Viljandis jätnuks neile ukse lahti kuuenda koha püüdmiseks. Tõsi, selleks tulnuks Legionil kolmanda ringi viimases voorus alistada ka FCI Levadia ning loota, et Tulevik kaotab Tallinna Kalevile, ent ikkagi: võimalust haisteti ning võitu Viljandist jahtima ka tuldi.

Viljandi mehed teadsid aga, et Legioni vastu piisab viigist, et kindlustada oma klubi jaoks ajalooline esikuuiku koht ning võimalus järelejäänud mängudes esiviisikuga püüda ka viiendat tabelirida.

Kohtumist linnastaadionil alustas selgelt tugevamalt Tulevik, kes valitses esimest poolaega üpris ühemõtteliselt nii territoriaalselt kui palliga mängus. Rünnakul loodi ridamisi teravusi, ent viimastes voorudes kummitama kippunud võimetus palle väravasse panna kammitses meeskonda selgi korral. Ka tegi Legioni väravas suurepärast tööd Eesti vutiveteran, väravavaht Pavel Londak, kes tõrjus või püüdis kõik löögid, mis tema suunas teele saadeti, nende hulgas ka Pavel Marini lühikeselt distantsilt tehtud üliterava käärlöögi.

0:0 lõppenud avapoolaja järel jätkus mäng veel mõnda aega samas rütmis: Tulevik nõelas valusalt kontratest ja laskus siis kiirelt ja kindlalt kaitsesse. Legion üritas keskvälja enda kontrolli alla saada ning otsis pikkade pallidega ka oma suurimat väravakütti Nikita Andrejevit. Too aga püsis pea kogu kohtumise vältel Kristjan Kase ja Tuleviku kaitseliini taskus vakka.

Kohtumise 60. minuti paiku tegi Legion vahetused, mis mängupilti külaliste kasuks kallutama pidid. Vahetusest sekkunud Maksim Gussev ja Nikolai Mašitšev tegid, mis kästud ning mäng nihkuski meetri ja minuti haaval Tuleviku väljakupoolele. 20 minutit enne kohtumise lõppu vangerdas Legion veelgi, läks üle kahe ründajaga taktikalisele plaanile ning derbimängust teenitud punaste kaartide tõttu vastu tahtmist taas koosseisuprobleemide küüsis vaevelnud Tuleviku elu muutus kiiresti üha raskemaks. Kohtumise viimased kümme minutit kees Tuleviku värava ees juba täielik põrgukatel, kus Karl-Romet Nõmme paraadtõrjeid nii käe kui jalaga nägi iga minuti järel ning kollasärke hoidsid vee peal ka väravaraamid, mida Legioni mehed tabasid. Väravavõrku nad palli panna aga ei suutnud.

Ja ei suutnud seda kuni lõpuvileni, mille järel vallandunud Viljandi meeste emotsioonid väljendasid kergendust ja rahulolu: ajalooraamatus uue lehekülje ettekeeramine õnnestus. Legioni peatreener Denis Belov aga jäi varumeestepingile üksisilmi tühjusesse vaatama veel pikkadeks minutiteks.

Viljandi Tuleviku jalgpallimeeskond on nüüd kindlustanud oma iseseisva ajaloo kõrgeima koha Premium Liigas, ületanud juba varasema punktirekordi ning ees ootab veel kuus kohtumist, mille eesmärk on ainult üks: haarata hooaja lõpuks Tartu Tammekalt viies koht ja Lõuna-Eesti parima jalgpalliklubi tiitel.

Kolmanda mänguringi viimane voor, mis tähistab ühtlasi ka turniiritabeli poolitamist ülemiseks kuuikuks ja alumiseks nelikuks, viib Tuleviku võõrsile: 8. novembril mängitakse pealinnas väljalangemisheitlust pidava, laupäeval Narva Transi 4:1 purustanud Tallinna Kaleviga.

Seejärel suundutakse kaheks nädalaks aasta viimasele koondisepausile. Premium Liiga neljanda mänguringi kalender peaks selguma järgmisel nädalal.

Kohtumise protokoll

31. oktoobril kell 13.00 Viljandi linnastaadionil

Viljandi JK Tulevik – Tallinna JK Legion 0:0

Väravasöödud: –
Hoiatused: 40. Andrei Sidorenkov, 67. Artur Šarnin
Mänguolud: +10, vahelduv pilvisus, muruväljak heas seisukorras
Pealtvaatajaid: 191
Peakohtunik: Kristo Külljastinen
Abikohtunikud: Sander Saga, Veiko Mõtsnik
Neljas kohtunik: Martti Pukk

Tulevik: Karl-Romet Nõmm, Sander Kapper, Gerdo Juhkam, Alex Roosalu, Gustav-Hendrik Seeder, Kristjan Kask, Nikita Komissarov, Rainer Peips (62. Jonas Tossou), Herol Riiberg, Pavel Marin, Kaimar Saag.
Varus: Kaupo Kruusmäe, Jude Barrow, Jonas Tossou, Jeremiah Dabrowski.

Legion: Pavel Londak, Artur Šarnin, Dmitri Kovtunovitš, Artjom Artjunin, Andrei Sidorenkov, Aleksandr Dmitrijev, German Šlein (53. Nikolai Mašitšev), Semjon Beljakov (69. Albert Prosa), Daniil Pankov, Giorgi Gvinašvili (58. Maksim Gussev), Nikita Andrejev.
Varus: Eduard Orehov, Deniss Vnukov, Marek Šatov, Maksim Gussev, Stefan Tšendei, Albert Prosa, Nikolai Mašitšev.