SUUR INTERVJUU | Peatreener Post täiendustest, oma noortest ja klubi identiteedist

Viljandi Tuleviku peatreener Sander Post andis klubi pressiteenistusele pika intervjuu, milles võtab kokku möödunud poolhooaja ning selgitab, miks Viljandi Tulevik on käesoleva üleminekuakna raames nii jõuliselt täiendustega tegelenud.
Intervjuueris Marek Tiits.

Sander, pool hooaega on läbi ja oleme pea kõigi näitajatega rekordigraafikus: nii punktidega, löödud kui lastud väravatega. Puht statistiliste näitajate pealt võiks treener justkui rahul olla?

Nii vaadates on kõik justkui parem, jah. Pean paraku ikkagi tulema tagasi selle ebameeldiva teema juurde: meil jäi talvel keset kõige olulisemat ettevalmistuse aega ligi poolteist kuud treeninguid külma talve tõttu sisuliselt vahele. See paneb mõtlema, millises seisus oleksime, kui oleksime saanud ettevalmistuse täies mahus teha. Keegi ei kujuta ette, kui Tallinna tippklubid oleks pre-season’i vältel sellises olukorras olnud.

Klubid ja treenerid, kes pole sellises seisus olnud, ei oska isegi ette kujutada, mida see tähendab. Meil andis see selgelt tunda hooaja alguses ja ka praegu, hooaja keskel, on paljude probleemide juured puudulikus ettevalmistuses. Palju on jäänud tegemata.

Üldpildis võiks esimesele poolajale anda hindeks viiepallisüsteemis nelja miinuse. On olnud mänge, mis tulnuks kindlalt ära võtta, samas on saadud punkte sealt, kust neid loogika järgi poleks pidanud tulema.

Vist ei ole ka liialdus öelda, et see sats, kellega tulime suvise üleminekuaknani välja, on endast absoluutselt parima välja pigistanud ja nii edasi minnes oleks olukord muutunud peagi väga-väga raskeks.

Täpselt. Oli mänge, kus olime väga raskes seisus, just mängijate koha pealt. Suutsime ikkagi mängida ja häbisse ei jäänud, aga väga palju oli vangerdamist ja meeste ümbertõstmist, et üldse kuidagi mängitud saaks. Sellist nuputamist oli rohkem kui kunagi varem. Praegune sats on teinud tõesti maksimumilähedase poolaasta ning neilt enamat nõuda ei ole inimlik.

Olid sa sellega, et peame sel suvel täiendama jõulisemalt kui kunagi varem – ja täiendama teistmoodi, ehk tooma välismängijaid – arvestanud juba hooaja alguses?

Ei, siis ei osanud ma ette näha, et suudaksime kolm välismängijat tuua ning ühe laenul oleva mängumehe päriseks osta. Need on klubile väga suured sammud ja ma olen tõesti väga rahul, et oleme selliselt arenenud, et klubil võimekus selliseid samme astuda üldse olemas. Ja need sammud ei ole veel lõppenud.

Ehk me täiendame veel?

Jah.

Täiendusi tuleb üks või rohkem?

(Naerab). Enamat praegu ei ütle.

Aafrika mängijate toomise eel tegid nende osas ülipõhjalikku eeltööd ja analüüsi. Jäi sul nendega seoses siiski ka mingeid hirme õhku? Sa tõid esimesed kaks mängijat siia pretsedenditult vara, isegi tippmeeskonnad ei too testitavaid nõnda varakult kohale.

Võimalus mehed varakult siia tuua tekkis ja haarasin sellest kinni. See on ennast suurepäraselt ära tasunud, sest mehed on hästi kohanenud. Esimese mängu põhjal (David Onyeanula ja Romeo Da-Costa said esimesed minutid kirja 19. vooru kohtumises Tammeka vastu – toim.) on vara neile hinnet panna. Kumbki meestest pole sellisel tasemel ametlikult mänginud. Neil läheb vähemalt neli-viis mängu, kuni nad täielikult avanevad ning võistkonnaga mänguolukorras harjuvad. Üks asi on teha trenni, teine mängida punktide peale.

Uute meeste sissemängimisega läheb seega veel aega, aga nende panusega olen juba praegu rahul. Tammeka mängus oli nende sekkumine planeeritud ning mõlema mehe näidatuga olen rahul. Pisut rohkem tooksin esile Davidit, kes tegi tipuründajana palju häid asju.

Taktikalist poolt ja mängust arusaamist peavad nad veel õppima. Eks neil oli selgelt ka närv sees, esimene mäng ikkagi. Aga oma koha mängisid nad välja. Kindlasti saab paremini ja ise nad oma esitusega mõistagi rahule ei jäänud.

Kas laupäevases karikakohtumises Kadrina vastu mängivad kõik uued mehed 90 minutit?

Kindlasti nad mängivad. Kas 90 minutit, seda praegu ei ütle.

Aga kas uute meeste panus võiks olla määrav neis tasavägistes mängudes, mida me tänavu pole suutnud oma kasuks kallutada? Just see on meil sel hooajal koera sabaks olnud. (Tulevik on saanud tänavu minimaalsed kaotused nii Kuressaarelt, Tallinna Kalevit kui Tartu Tammekalt, samuti jätnud kahel korral lõpuminutitel viigipunktid võtmata Nõmme Kaljult, korra lasknud võidu eelviimasel mänguminutil viigiks libiseda Narva Transi vastu ning võidelnud viigi välja Paide Linnameeskonnalt – toim.)

Puhast väravalööjat on meil vaja, selge see. Praegu on väravalöömise ja resultatiivsete söötude jagamise põhiraskust kandnud Kaimar ning ülejäänud löödud väravad jagunenud suure hulga meeste peale. David on puhas tipuründaja ning temalt me väravate löömist ootame.

Kaimari parimad omadused tulevad siiski välja ründaja all number 10 positsiooni mängides, sest võistkonnana me ei ole reeglina domineeriv pool ning Kaimaril on meeletu töövõime ja jõuline, pallivaldamisele orienteeritud mängustiil. Puhta tipuründaja lisandumisega meeskonda saabki Kaimar teha seda, mida kõige paremini oskab: luua võimalusi teistele. Ta on ka ise öelnud, et tunneb end number 10 postisioonil kõige paremini.

Kaimar on meie tänavuse hooaja täielik jackpot.

Teist hooaega järjest ostsime välja teisest Eesti klubist siia laenule tulnud talendika noore mängijaõigused: kui mullu tuli meile FC Florast üle Kristjan Kask, siis paari nädala eest omandasime FCI Levadialt Mark Eduri õigused. Mees jättis siis poole aastaga sulle ikkagi niivõrd hea mulje, et võimaluse tekkides sa ei kõhelnud hetkegi temast oma poissi tegemast?

Absoluutselt. Äärekaitse on meil olnud problemaatiline koht juba pikalt. Kui Mark siia tuli, oli tall null meistriliga kogemust. Ta harjus siin kiiresti, on tänavuse hooaja üks enim arenenud mängijaid ja läheb iga mänguga järjest paremaks. Temas on kõvasti potentsiaali ja kui ta sellist tööd jätkab, siis saab temast väga hea mängija.

Jalgpallifännid räägivad tänavu nii, nagu igal aastal: nii tihedat ja võitluslikku hooaega ei mäletagi. Tänavu on see rohkem tõsi kui kunagi varem, sest pool hooaega on mängitud ning meil pole ei kindlat viienda koha pretendenti ega ka kindlat väljalangejat. Konkurents on meeletult kasvanud.

Premium-liiga tase on märgatavalt tõusnud. Tabeliseis on pingeline nii ees- kui tagaotsas, meeskonnad on sõna otseses mõttes punkt punktis kinni. Kõik täiendavad, mis tähendab, et konkurentsis püsimiseks pole meilgi muud võimalust, kui seda ka ise teha.

Välismängijatega täiendavad end juba isegi esiliiga ja esiliiga B-taseme võistkonnad. Kõik tahavad, kõik püüavad, kõik üha tugevnevad.

See, et oleme tänavu pretsenditus mahus välismängijaid kaasanud ning ostnud noori teistelt klubidelt ei tähenda ju ometi seda, et Tuleviku oma noortesüsteemist enam esindusmeeskonda pääsemise võimalust poleks?

Kindlasti mitte. Jälgin meie U-17 ehk 2003. sünniaastaga poiste võistkonna arengut väga pingsalt. Seal on väga andekaid poisse, kellest osa olen juba kaasanud ka esindusmeeskonna treeningutele. Esinduses mängu murdmiseks läheb neil aga selgelt aega.

Välismängijate ning ostetud mängumeeste kaasamine Tuleviku esindusmeeskonda on tänavu konkurentsipõhjuste kõrval nii jõuline ka seetõttu, et meie noortesüsteemist on lihtsalt mitu aastakäiku poisse puudu ajast, mil Viljandi jalgpall kõlkus enne Tuleviku uuesti iseseisvaks klubiks saamist maa ja taeva vahel. 2001. aastakäigust on meil vaid üks omakasvandik, 2000. aastast kaks, 2002. aastast aga mitte ainsatki.

Sealt on tekkinud ületamatu auk, sest täpselt nende aastakäikude poisid peaks olema just praegu need, kes esindusse murravad.

Teisalt on paratamatu see, et klubis on olnud ja tuleb tänavu veelgi ka lahkujaid, kellest igaühest jääb maha täitmist vajav tühimik. Kuni selle musta augu üle elame, peame, lihtsalt peame leidma mängijad mujalt. See on paratamatu, ent õnneks mööduv aeg. Meie noortesüsteemis tehakse head tööd ja mingit hirmu, et Viljandi Tulevik oma identiteedi kuhugi kaotaks, absoluutselt ei ole. Sellel ei luba juhtuda ei mina, klubi juhtkond ega ka jalgpalliliidu sätestatud reeglid.

Juhul, kui suudame tänavusel hooajal kõrgliigasse püsimajäämise tagada, rakendub ka meie klubile järgmisest aastast jalgpalliliidu kompensatsioonimehhanism, mille toel saame kuuele mängijale pakkuda profilepingut ja -palka. Neile lisanduvad noormängija stipendiumi saavad mängijad. Kas komplekteerid praegu meeskonda ka juba järgmist aastat silmas pidades?

Nii on. Me ei saa selliste küsimuste lahendamist jätta viimasele hetkele. Nii palju, kui vähegi saame, valmistume juba praegu ka järgmiseks aastaks. Esmaküsimus on aga püsimajäämise kindlustamine.

Aafrika poisid ei ole ei minu ega klubi jaoks mingi ajutine, lühike projekt. Me oleme neisse palju panustanud ning minu sooviks on – ja suure tõenäosusega nii ka läheb – et nad oleks meie mängijad ka järgmisel aastal.

Vaatame korraks otsa eelseisvale poolhooajale. Kui kõik tabeli alumise otsa klubid end täiendavad, siis loogiliselt peaks see viima olukorrani, kus tipuklubidel läheb nende vastu varasemast oluliselt raskemaks. Kas üllatustulemusi hakkab rohkem olema?

Üllatusi on igal aastal, oli ka mullu. Suurt võitu aga pole väikesed klubid siiani saanud. Tippklubid teavad väga hästi valemit, mille järgi meistritiitlid jagatakse neile klubidele, kes tagaotsa satsidele punkte ei kaota. See tähendab, et keldrikorruse vastu tullakse varasemast teistmoodi mängima: alati parimas koosseisus ja täieliku keskendumisega. See on meie liigas suhteliselt uus nähtus.

Olen täiesti veendunud, et veel sel hooajal tuleb üks üllatustulemus, pigem isegi rohkem.

Meie majast?

Ikka meie majast! (Naerab).

Lõpetuseks: kuidas Aafrika poisid siin kohanenud on?

Hästi, kui lühidalt vastata. Meeskond on nad kiiresti omaks võtnud, kogukond samuti, ühtki ebameeldivust pole ette tulnud.

Eesti on tavaline Euroopa riik, Viljandi tavaline euroopalik linn. Ehkki kauge maa poistele on siin kõik uus, ei ole siin nende jaoks samas midagi ületamatult võõrast. Kultuurišokki poistel ei ole. Linn on ilus, klubis käib töö ja mängitakse jalgpalli – täpselt nagu igal pool mujal Euroopas.

Aafrika poiste töömoraal ja -eetika on suurepärane. Nad teavad, miks nad siin on ja mida nad siin teevad ning millegi treeningute- ega mänguvälisega nad ei tegele. See ei huvita neid, sest ei tööta nende kasuks.

Nende poiste jaoks on Tuleviku puhul tegemist karjääri esimese sammuga ja nad kõik on saadud võimaluse üle õnnelikud ega taha seda kuritarvitustega rikkuda. Mul on hea meel, et oleme sellised natuurid oma klubisse saanud, meeskonnal samuti.

Mehed

VõistkondMP
Tallinna FC Flora
1949
Tallinna FCI Levadia
1944
Paide Linnameeskond
1939
Nõmme Kalju FC
1939
JK Narva Trans
1920
Tartu JK Tammeka
1919
FC Kuressaare
1917
Viljandi JK Tulevik
1915
Maardu Linnameeskond
1912
JK Tallinna Kalev
1912

Naised

VõistkondMP
Tallinna FC Flora
927
Pärnu JK
922
JK Tallinna Kalev
921
Tartu JK Tammeka
98
JK Tulevik ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
99
Saku Sporting
97
Tartu SK 10 Premium
96
Põlva FC Lootos
95

Duubel

VõistkondMP
Paide Linnameeskond III
1335
JK Tallinna Kalev III
1331
Pärnu JK Vaprus II
1323
FC Kuressaare II
1322
Läänemaa JK
1221
Tallinna FC Flora U19
1321
Tallinna JK Piraaja
1318
Viljandi JK Tulevik II
1318
Põhja-Sakala
1316
Viimsi JK II
1315
Raasiku FC Joker
1312
Pärnu JK Poseidon
1312
Raplamaa JK
1311
FC Kose
137

Sponsorid ja koostööpartnerid

Peasponsor

Espak Viljandi
Espak Viljandi

Varustuspartner

Joma
Joma

Suursponsorid

Airok
Airok
LX Motors
LX Motors
Rademar
Rademar
Helion Ehitus
Helion Ehitus
BalticHouse
BalticHouse

Toetajad

Monkey Sport
Monkey Sport
Texor
Texor
Hansa Bussiliinid
Hansa bussiliinid
Folk Auto
Folk Auto
Print Best
Print Best
Leigola
Leigola
AndryMT
AndryMT
MSA Elekter
MSA Elekter
Hansa Ilutulestikud
Hansa Ilutulestikud
Electrum
Electrum
Viljandi linn
Viljandi linn
Maksimum.ee
Maksimum.ee

Koostööpartnerid

Just Rest
Just Rest
Koopiapesa
Koopiapesa
Viljandi lokaal Legend
Lokaal Legend
MyFitness
MyFitness
Käti Tikand
Käti Tikand