ERIOLUKORD | Psühholoog annab nõu, kuidas eriolukorras toime tulla

Alanud esmaspäeval sisenesime üleriikliku eriolukorra kolmandasse nädalasse. Mõndagi hakkab paika loksuma, igapäevase toimetuleku esimesed konarused on paljudel üle elatud, ent endiselt on valdavaks tundeks teadmatus selle ees, mida tulevik toob. 

Kuidas tulla toime radikaalselt muutunud õppevormiga? Millist nõu anda lapsele, kes ei saa äkitselt enam sõpradega õues käia? Mida soovitada neile lastele, kes on harjunud iga päev palju värskes õhus sportima, ent ei saa äkitselt enam armastatud spordialaga tegeleda? Milliseid ohte kätkeb eriolukorra kestmine endas meie vaimsele tervisele? Kuidas märgata hädas olevat kaaslast ja mida teha?

Sellest ja paljust muust vestles Viljandi Tuleviku kogukonnajuht Marek Tiits mahukas intervjuus Viljandi Kesklinna kooli psühholoogi Maarika Roosimäega.

* * *

Hea Maarika, praegune olukord on nii eriline, et erilisemaks enam minna ei saa. Paljudele oli viirusepuhangust tingitud eriolukorra kehtestamine šokk, osad inimesed ei ole olukorra tõsidust tänaseni mõistnud. Millistele skaaladele inimeste emotsioonid ja reaktsioonid sellises situatsioonis jagunevad ja kas sellises olukorras on üldse olemas ÕIGET reaktsiooni?

Oleme tõesti tänaseks sattunud olukorda, mis erineb meie tavapärasest elust väga suurel määral.  Oleme ära lõigatud oma igapäevasest elust ja selle tegemistest – nii õppimine, töö kui suhtlemine toimuvad hoopis teisiti ja harjumatul viisil. See paneb kõik proovile – nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Valdav tunne on ilmselt ärevus, mis alati kaasneb teadmatuse ja ebamäärasusega. Seda tunnet on raske taluda, seda enam, et me ei tea, kui kaua see kõik kestab.

„Õiget“ reaktsiooni ei ole tõepoolest olemas. Samas tuleb mainida, et ärevusega on võimalik toime tulla. Selle kätte ei sure.

Äsja algas kolmas e-õppe nädal ning laste koolipäevi sisustanud suhtlus on kolinud pea täies mahus elektroonilistesse kanalitesse. Nende elust lõigati aga üleöö ära suures osas kogu füüsiline sotsiaalne suhtlus, mis on laste jaoks väga oluline. Kuidas lapsed sellega teie hinnangul seni toime on tulnud?

Õpetajate tagasiside põhjal võib öelda, et enamik lapsi saab õppimise ja elektrooniliste kanalite kaudu suhtlemisega kenasti hakkama. Osadel on tõesti ka raskusi. Põhjusi on igasuguseid: mõnel pole piisavalt häid arvuteid või nutiseadmeid, mõnel pole piisavalt häid iseseisva õppimise oskusi, mõni, kes juba enne õppimisega hädas oli, on hädas endiselt. On ka selliseid, kes küll  arvutimängudes väga asjatundjad on, aga jäävad hätta erinevates veebikeskkondades toimetamisega.  Eks püüame nendega kontaktis olla ja neid toetada.

Millist nõu anda lastele ja noortele, kelle igapäevalust moodustas suure osa sport ja liikumine vabas õhus, kuid kes nüüd on sunnitud füüsiliste aktiviteetide jaoks otsima alternatiivseid ja nende jaoks ebaharilikke mooduseid?

Kõige tähtsam on, et igaüks leiaks endale sobiva ja vastuvõetava viisi liikumiseks. Tean, et kehalise kasvatuse õpetajad on õpilastele välja pakkunud erinevaid võimalusi liikumiseks ning erinevaid ülesandeid, mida saab õues olles või toas ise teha. Tuleb suhelda oma õpetajaga ja temaga nõu pidada.

Küllap ka treenerid, kes oma õpilasi võib-olla paremini tunnevad, oskavad neile soovitada, milliseid harjutusi saaks kodus teha näiteks jõu, vastupidavuse, painduvuse ja muu sellise arendamiseks. Peaasi, et leitaks üheskoos viis, mis sellele õpilasele sobib ja mis ei oleks talle vastumeelne.

Millised on eriolukorras peituvad vaimsed ohud nii lühemas kui pikemas perspektiivis? Kuidas neid ennetada ja nendega toime tulla?

Ärevusega võivad kaasneda stressitaseme tõus, hirm, ebakindlus, isegi viha. See võib kaasa tuua ka füüsilisi stressiilminguid nagu südamekloppimine, uneprobleemid, suutmatus millessegi süveneda jms. Lapsevanematel, kes peavad kodus kõigega toime tulema, võib ajuti tekkida lausa masendus, sest kõigega hästi toime tulemine tundub võimatu.

Kui õpilasele distantsõpe üle jõu käib, võib ta üldse loobuda õppimisest. See võib tekitada püsivat protestivaimu, lootusetust ja käegalöömistunnet.  Pikemas perspektiivis võib see kaasa tuua üldise õpimotivatsiooni languse ka edaspidi, samuti erinevaid vaimse tervise häireid. 

Selliste olukordade vältimiseks peaksid õpilased hästi palju õpetajatega suhtlema. Nii palju kui mina olen kuulnud, siis õpetajad püüavad õpilastega võimaluste piires ikka kontaktis olla, et ükski õpilane tähelepanu fookusest välja ei jääks, aga tõenäoliselt nad siiski pidevalt igaühe igapäevaprobleemidega kursis ei jõua olla. Siin olekski vaja, et õpilased oleksid ka ise aktiivsed ja võtaksid õpetajaga kontakti, kui neil probleeme tekib – kirjutaksid Stuudiumisse või E-kooli, vajadusel helistaksid ja nii edasi.

Alati võib kontakti võtta ka koolide tugimeeskondade liikmetega. Oleme kõik õpilaste jaoks olemas ja valmis neid toetama ja aitama.

Mida saab teha ja peaks tegema lapsevanem, kes näeb, et tema varasemast rohkem siseruumidesse sunnitud lapse / laste käitumises on tekkinud muutused? Kuidas tulla toime piirangutest tuleneva trotsiga?

Tuleks leida aega, et lapsega päriselt vestelda. Võiks kuulata, mida laps selles olukorras tunneb ja mõtleb, mida kardab, millest tal puudu on, mida ta vajab. See on muidugi võimalik ainult piisavalt heade suhete olemasolu korral. Aga teisalt – praegune kriisiaeg võib-olla just annab võimaluse lapsega suhteid parandada, olles tema suhtes mõistev ja empaatiline. Siis saab ka koos arutada, millised võiksid olla lahendused lapse muredele, mida oleks võimalik ellu viia.

Kindlasti tasuks teha pereliikmetega kokkuleppeid: millal on pereliikmete ühine koosolemise aeg ja millal on igaühel oma aeg, kui teda ei tohi segada, kus on kellegi õppimis-või töötamiskoht, kes milliseid kodutöid teeb ja nii edasi. Siis ei teki nii palju vaidlemist olmeliste pisiasjade üle.

Treener on sportiva lapse jaoks reeglina autoriteet, mis on kohati võrreldav lapsevanema omaga. Mida peaksid erinevate spordialade treenerid oma hoolealustega suheldes silmas pidama? Mida nad saavad ja/või peaksid tegema lisaks tavapäraseks saanud individuaalsete treeningkavade koostamisele ja nende täitmise kontrollimisele?

Usun, et igale lapsele on tähtis see tunne, et teda tema probleemide, murede ja rõõmudega märgataks, et ta ei ole lihtsalt üks paljudest, vaid et treener teda ka inimesena näeb ja hindab.  Seda ma ei ütle ainult kui psühholoog, vaid ka kui kunagine sporditüdruk, kellele treeneri toetav ja julgustav sõna  ning individuaalne pöördumine alati väga tähtsad olid. Praegusel kriisiajal on omavaheline suhtlemine omandanud erilise tähtsuse.

Kuidas saab igaüks meist aidata ja motiveerida sõpra või kaaslast, kes on eriolukorra tingimustes langenud välja sotsiaalsest suhtlusest või langenud apaatiasse?

Kui keegi märkab, et tema sõber ei vasta enam kirjadele ega telefonikõnedele ja pole endast ka sotsiaalmeedias tükk aega märku andnud, võiks sellest esmalt teavitada mõnda koolis töötavat täiskasvanut: klassijuhatajat, õppejuhti või mõnda kooli tugimeeskonna liiget. Siis saab juba vajadusel võtta kontakti lapsevanemaga, vajadusel arutada ka kooli tugimeeskonnaga, kuidas seda õpilast paremini aidata ja toetada.

Palju on kõlanud arvamusi, et säärane kriisiolukord võib hoopis olla katalüsaatoriks või taaskäivitajaks tihti unarusse jäänud peresuhetele, mis saavad praegu varasemast rohkem tähelepanu. Millist nõu anda perekondadele, et sellest raskest olukorrast tugevamana, võitjana välja tulla?

Viitasin juba eelnevalt sellele, et kriisiperioodi võib ka kindlasti kasutada ära, et muuta  peresuhteid paremaks ja lähedasemaks. Kui leida rohkem aega sõbralikuks suhtlemiseks ja ühistegevusteks – näiteks koos kokkamiseks, sportimiseks, millegi meisterdamiseks jne – siis võivad peresuhted sellest ainult paraneda. Neid ühistegevusi võib koos leiutada, võttes arvesse ka laste arvamusi ja soove.

Mehed

VõistkondMP
Paide Linnameeskond U21
1330
Tallinna FCI Levadia U21
1430
Harju JK Laagri
1529
Viimsi JK
1525
Tallinna FC Flora U21
1320
FC Nõmme United
1519
FC Elva
1419
Ida-Virumaa FC Alliance
1413
Viljandi JK Tulevik
149
Pärnu Jalgpalliklubi
156

Naised

VõistkondMP
Tallinna FC Flora
618
Saku Sporting
615
JK Tallinna Kalev
59
Pärnu JK Vaprus
67
JK Tabasalu
67
Tartu JK Tammeka
64
JK Tuleviku ja Suure-Jaani Unitedi ÜN
64
Põlva FC Lootos
52

Sponsorid ja koostööpartnerid

Suursponsor

Airok
Airok
Järve Keskus
LX Motors
LX Motors

Varustuspartner

Joma
Joma

Sponsorid

Rademar
Rademar
Tactical Foodpack
Combimill
Roger Puit

Toetajad

Viljandi linn
Viljandi linn
Viljandi vald
Sportfever
Monkey Sport
Monkey Sport
Texor
Texor
Hansa Bussiliinid
Hansa Bussiliinid
Jaama Söögisaal
Leigola
Leigola
AndryMT
AndryMT
MSA Elekter
MSA Elekter
Hansa Ilutulestikud
Hansa Ilutulestikud
Electrum
Electrum

Koostööpartnerid

Viljandi Metall AS
Viljandi spordikeskus
Maksimum.ee
Maksimum.ee
Just Rest
Just Rest
Koopiapesa
Koopiapesa
MyFitness
MyFitness
Mulgimadin